Katuse äärekivi Est-Stein Lux Monier

KUIDAS KATUS TOIMIB?
Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni.
Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja lumele vastupidamine nõuab õigeid materjale.

Katusekivid
Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest.

Allpool katusekive
Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule.

Aluskate
Tänu distantsliistule saab õhk katusekivide all ringelda ning niiskus pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada. Hingav aluskate asendab mittehingava, parandades nii ventilatsiooni kui ka soojustuse toimivust.

Erikivid
Erikive kasutatakse katuseharjal ja -äärel. Olemas on ka spetsiaalsed läbiviiguga kivid, näiteks ventilatsiooni ja antennide jaoks. Äärekivid on üks võimalus katus vastupidavamaks muuta.