Esileht » Uudised!

Soojustamine aitab vähendada küttekulusid!

Energia hinna tõus sunnib üha rohkem inimesi mõtlema oma kodu korraliku soojustamise peale. Selleks, et maja oleks soojapidav, tuleb kodu õieti soojustada.
Hoone soojapidavus on rahaliselt pöördvõrdelises seoses soojusenergiale kulutatud summadega - mida vähem soojustust, seda suuremad kulutused toasoojusele.  Mida peaksime kindlasti  kõik soojustamise kohta teadma on järgmine:

 

• Küttesoojusest valdav osa kulub välispiirete (vundament, põrandad, välisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsiooniõhuvahetusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks.
• Halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, põrandad ja vundament juhivad soojust mitu korda rohkem. Lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht.
• Niisama palju kui hoone läbi välispiirete ja õhuvahetusega soojust kaotab, tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja puhketingimused.
• Soojuse kulu hoone või korteri kütmiseks sõltub selle suurusest, tehnilisest seisukorrast, temperatuuride vahest ruumis ja õues ning hoone küttesüsteemi töö korraldamisest.
• Nii ebapiisav soojustus kui ka ülekütmine kahjustavad keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja paisatakse atmosfääri suurel hulgal saasteaineid.
• Soojustamisega taotletakse eelkõige energiakulude kokkuhoidu, keskkonnasäästu ja hoone kasutajate mugavustunde parandamist.
• Soojustusmaterjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige materjalide soojajuhtivusest - mida madalam ehk väiksem on soojusjuhtivustegur (ehk materjali λ väärtus) või mida suurem on soojatakistus (ehk materjalikihi R väärtus), seda efektiivsem on see materjal ehk soojusisolaator.
• Soojustusmaterjalide valikul tuleb lähtuda ka paigalduskohast: ebasobiva toote kasutamine toob kaasa soovitule vastupidise tulemuse.
• Mittekvaliteetselt paigaldatud või ebapiisava soojustuse muutmine on väga keeruline ja kallis, sest soojustuse kihid on alati kaetud viimistlusmaterjalidega.
• Väga hea tulemus saavutatakse piisavate eelteadmiste ning kvaliteetsete toodete abil ja korrektse materjalide paigaldusega.

 

 

Soojustamise käigus tuleb meeles pidada järgmist:

• Kiviehitisi soojusta välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda.
• Puitseinu võid soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise.
• Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200 -350 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100-150 mm, ventilatsiooni-, kütte- ja soojaveetorustikel 50-100 mm.
• Elastse ja kerge mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõika materjal 10-15 mm laiem kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt karkassi vastu.
• Soojustuse paigaldusel mitmes kihis aseta erinevad kihid tihedalt üksteise vastu. Nihuta uue soojustuskihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200-300 mm. Soojustusmaterjalist üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses.
• Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel paigaldatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahel on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest välja niiskus.
• Krohvitud soojustuse teostamisel tuleb jälgida, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles külm õhk saaks vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, kus leegid võivad nende kaudu väga kiiresti üle kogu seinapinna levida. Aurutõke paigaldatakse alati soojustatud tarindi sisemisele, soojemale poolele. Aurutõkke kasutamine parandab välispiirete soojapidavust, sest ruumides olev niiskus ei pääse kontrollimatult soojustuse sisse - niiskunud soojustus ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust.
• Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsioonile, mis eemaldab ruumidest kasutatud niiske õhu ja tagab värske õhu piisava juurdevoolu. Eluruumides olev õhk peaks vahetuma ca 1 kord paari tunni jooksul.
• Efektiivse mürasummutuse saavutad spetsiaalse tihedama mineraalvilla kasutamisel, isoleerides müra edasi kandvad jäigad konstruktsioonid ja seadmed.
• Tuleohtlikud seadmed (ahjud, kaminad, korstnad jms) isoleeri alati spetsiaalse kivivillast tulekaitse võrkmati või -plaatidega.

Soojustamine vähendab märgatavalt küttearveid!

Baumax Eesti

Tagasi nimekirja